inks.

//vahel tunnen, et mind ootab ees midagi suurt ja enneolematut. ainult ma ei tea, millal see juhtub. lugesin hiljuti ajalehest, et süürias elab keegi kaheksakümne kuue aastane talumees, kes laenuvõlgasid kokku lüües avastas endas geniaalse matemaatiku peastarvutamise alal. miks ei või minuga samuti juhtuda? võibolla ühel päeval, mil olen juba auväärses eas, jalutan ma üle raekoja platsi ja hakkan ootamatult paisuma. muutun täiesti ümmarguseks ja olen seestpoolt kergem kui õhk. ja vahest kõnnib sealtsamast mööda keegi, kellel on kõik eeldused saada uueks christoph kolumbuseks. ta kinnitab rõõmsalt mu alla rännukorvi, viskab sinna ankru, toidumoona ning lõpuks iseenda, lahkudes linnast, kust ta veel jalgagi pole välja tõstnud. me kerkime üha kõrgemale ja kõrgemale. ja võib-olla puhub koguni soodne idatuul, mis kannab meid üle maade ja linnadeookeani kohale ning sealt ikka edasi ja edasi, kuni mere ja taeva vahele ilmub õhkõrn triip..//

väljavõtteid härra pauli aoraamatust. iv